Kunstputukate sidumisniidid

Läbimõõt ja katkestustugevus on eri omadused

Niit võib olla peenike ja tugev, jäme ja suhteliselt pehme või midagi nende vahepealset. Läbimõõt mõjutab pea suurust ja keha mahtu. Katkestustugevus näitab, kui suurt pinget niit talub. Otstarbekas valik on kõige peenem niit, mis tagab konkreetse töö jaoks piisava haarde ja tugevuse.

Miks /0 ja denjeer ei anna võrdlusele lõplikku vastust

Traditsiooniline /0-süsteem kujunes ilma siduva mõõtmelise standardita, mistõttu võib kahe tootja 8/0 erineda. Denjeer kirjeldab kindla kiupikkuse massi, mitte valmisniidi läbimõõtu ega katkestustugevust. Kiudude tihedus, filamentide arv, keeru suund, sidumine ja lamedaks muutumine mõjutavad kõik seda, kuidas niit sidumisel käitub.

Polüester ja nailon

Need on peamised universaalsete sidumisniitide rühmad. Sõltuvalt konstruktsioonist võivad need muutuda siledaks lindiks või jääda ümaramaks. Venivus ja pinna haarduvus on toodeti erinevad. Kasutage alguses mõõdukat pinget ning õppige katkestuspunkti tundma paljal konksul enne väärtuslike materjalide sidumist.

GSP ja muud suure tugevusega niidid

Geelkedratud polüetüleen ja spetsiaalsed power-niidid pakuvad oma läbimõõdu kohta suurt tugevust. Need sobivad hirvekarvade keerutamiseks või kuhjamiseks, suurte streamer’ite sidumiseks ja tugeva surve rakendamiseks. Nende sile pind võib libiseda ning suur pinge võib lõigata pehmet materjali või isegi kahjustada konksu viimistlust. Kasutage kindlat alust ja kontrollitud kerimisi.

Siid, floss’i-laadsed ja monofilamentniidid

Looduslikku siidi kasutatakse traditsioonilistes mustrites ning vahatamisel või lakkimisel muutub selle iseloom. Lame floss’i-laadne niit moodustab nii siledaid kehi kui ka toimib sidumisniidina. Läbipaistev monofilament vähendab sidumiskohas nähtavat värvi, kuid selle siledus ja jäikus nõuavad hoolikalt lukustavaid kerimisi.

Lame või ümar?

Mitmefilamentse niidi vastukeeramine võimaldab selle siledaks aluskehaks ja kompaktseks peaks lamedaks jaotada. Lisage keerdu, kui kitsam ja nöörilaadsem niit võimaldab materjali paremini paigutada. Liimitud niidid püsivad stabiilsemana ega lamenenud samal määral.

Vahatatud ja vahatamata niit

Vaha suurendab haarduvust ja võib aidata dubbing’ul püsida, kuid kogus ja tüüp on erinevad. Lisavaha on kasulik ainult siis, kui tehnika seda vajab; liigne vaha kogub mustust, muudab heleda materjali tumedamaks ja raskendab täpset peentööd.

Niidi valimine töö järgi

• Väike kuivputukas või midge: väga peenike niit, mille tugevus on piisav kontrollitud ja väikese mahuga kerimiste jaoks.
• Universaalne forelliputukas: mitmekülgne niit, mis lameneb ja käitub ettearvatavalt.
• Hirvekarvadest pea: tugev niit, millega saab rakendada survet karvu läbi lõikamata.
• Suur streamer või röövkalaputukas: suur tugevus, kindel haarduvus ja kulumiskindlus.
• Sile keha: lame niit või floss’i-laadne konstruktsioon ühtlasel alusel.

Sobivus niidipoolihoidikuga

Kahjustatud toruots lõikab niiti korduvalt. Peenike niit vajab puhast poleeritud, keraamilist või muul viisil siledat kulgemisteed. Reguleerige pooli pinget ainult nii palju, et säilitada kontroll; liigne takistus raiskab olemasolevat katkestustugevust.

Korduma kippuvad küsimused

Milline niit on kõige tugevam?

Tugevust tuleb võrrelda kasuliku läbimõõdu ning kavandatud sõlme või sidumisvõtte juures. Suure tugevusega GSP võib tavalistest kiududest paremini vastu pidada, kuid kontroll ja haarduvus on endiselt olulised.

Miks niit samast kohast katkeb?

Kontrollige niidipoolihoidiku otsa, konksusilma ja küüsi võimaliku kidade suhtes. Korduv katkemine samas kohas viitab tavaliselt hõõrdumisele, mitte niidi ebapiisavale suurusele.

Kas niidi värv peaks kehaga sobima?

Mitte alati. Niit võib jääda varjatuks, olla pea juures teadlikult nähtav või mõjutada läbikumavat keha. Kasutage värvi konstruktsiooni osana.