Lendõngenöörid – kuidas valida nööri klassi, koonilisust ja uppuvust
( toodete arv: 65 )Lendõngepüügil annab heitele vajaliku massi lendõngenöör, mitte peaaegu kaalutu kunstputukas, mis nööri ridva laadimiseks ja heiteks paneb. Seetõttu mõjutab nööri valik kogu püügikomplekti toimimist, kunstputuka esitlemist ja püügimugavust. Karbile märgitud number on vaid lähtekoht: kaks #5 nööri võivad tegeliku massi, heitepea pikkuse ja koonilise ehituse poolest erineda.
Alustage ridva soovitatud nööriklassist ning võrrelge seejärel nööri mõõdetud teramassi, heitepea pikkust ja kuju, ujuvat või uppuvat tihedust ning katte sobivat temperatuurivahemikku. Selles kategoorias on ujuvad lendõngenöörid, uppuvad lendõngenöörid, uppuva otsaga lendõngenöörid ning heitepead ja jooksunöörid.
- 1
- 2
Kuidas lugeda lendõngenööri tähistusi
Tähistus WF5F annab kolm põhilist infokildu. WF ehk Weight Forward tähendab, et heitemass on koondunud nööri esiosas paiknevasse heitepeasse. Number 5 tähistab nööriklassi ja F ujuvat nööri. Sama süsteemi järgi on DT4F ujuv Double Taper klassiga #4 nöör, WF7I klassi #7 WF intermediate-nöör ning WF8S4 klassi #8 WF-nöör Sink 4 tihedusega.
Tähistuses nagu F/S3 kirjeldab esimene osa ujuvat korpust ja teine uppuvat otsa. Täht L või sõna Level tähistab ühtlase läbimõõduga nööri, millel puudub selgelt eristuv heitepea ja peenem jooksuosa. Tiheduskoodid ei ole eri tootjatel täielikult ühtlustatud, seega kontrollige alati ka märgitud uppumiskiirust ühikutes ips ehk tolli sekundis. Üks ips on ligikaudu 2,54 cm sekundis.
AFTMA/AFFTA nööriklasside tabel – greinid ja grammid
Paljud õngitsejad kasutavad endiselt AFTMA süsteemi nimetust, kuigi praegune erialaorganisatsioon on AFFTA. Tavalise ühekäelise lendõngenööri klass põhineb selle esimese 30 jala ehk 9,14 meetri massil, välja arvatud lühike ühtlase läbimõõduga ots. See ei ole kogu nööri mass ning pikema koonilisuse puhul ei pruugi see olla ka kogu heitepea mass.
| AFTMA/AFFTA nööriklass | Sihtmass | Massivahemik |
|---|---|---|
| #1 | 60 grein 3,9 g | 54–66 grein 3,5–4,3 g |
| #2 | 80 grein 5,2 g | 74–86 grein 4,8–5,6 g |
| #3 | 100 grein 6,5 g | 94–106 grein 6,1–6,9 g |
| #4 | 120 grein 7,8 g | 114–126 grein 7,4–8,2 g |
| #5 | 140 grein 9,1 g | 134–146 grein 8,7–9,5 g |
| #6 | 160 grein 10,4 g | 152–168 grein 9,9–10,9 g |
| #7 | 185 grein 12,0 g | 177–193 grein 11,5–12,5 g |
| #8 | 210 grein 13,6 g | 202–218 grein 13,1–14,1 g |
| #9 | 240 grein 15,55 g | 230–250 grein 14,9–16,2 g |
| #10 | 280 grein 18,15 g | 270–290 grein 17,5–18,8 g |
| #11 | 330 grein 21,4 g | 318–342 grein 20,6–22,2 g |
| #12 | 380 grein 24,6 g | 368–392 grein 23,8–25,4 g |
| #13 | 450 grein 29,2 g | 435–465 grein 28,2–30,2 g |
| #14 | 500 grein 32,4 g | 485–515 grein 31,1–33,7 g |
| #15 | 550 grein 35,6 g | 535–565 grein 34,3–36,9 g |
Grein on massiühik. Üks grein on ligikaudu 0,0648 g, seega 140 grein on umbes 9,1 g. Seda tabelit ei tohi rakendada otse Skagiti, Scandi või Spey heitepeadele ega teistele eraldi heitepeadele. Nende süsteemide puhul märgivad tootjad tavaliselt kogu heitepea massi ja konkreetse ridva jaoks soovitatud greinivahemikku.
Mitte iga tänapäevane #5 nime all müüdav nöör ei ole sihtmassiga täpselt 140 grein. Mõni nöör on valmistatud teadlikult raskemana, et laadida kiiretoimelist ritva kiiremini või töötada tõhusalt lühikesel distantsil. Võrrelge esimese 30 jala mõõdetud massi, kogu heitepea massi ja heitepea pikkust, mitte ainult karbile märgitud nööriklassi.
WF-lendõngenööri ehitus
Weight Forward-nööri ridva laadivat osa nimetatakse heitepeaks. See algab eesmisest koonilisest osast, mis kitseneb liidri suunas. Selle taga on kõht ehk kõige jämedam ja suuremat osa massist kandev lõik, millele järgneb tagumine kooniline osa, mis läheb üle jooksunööriks.
Jooksunöör on peenem tagumine lõik. See tekitab juhikutes vähem takistust kui heitepea ning võimaldab nööril heite lõppfaasis heitepea taha välja joosta. Peenem jooksunöör vähendab hõõrdumist, kuid seda võib olla raskem käes hoida ja see võib kergemini sassi minna.
Integreeritud WF-nööri heitepea ei ole eraldi komponent. Heitepea on seevastu eemaldatav pea, mis ühendatakse eraldi jooksunööriga.
Mida muudavad heitepea pikkus ja koonilise osa kuju
Lühike kompaktne heitepea koondab massi piiratud pikkusele. See laadib ritva väiksema tipust väljaspool oleva nööripikkusega ning kannab energia hõlpsamini üle suurele, raskele või tuuletakistusega kunstputukale. Selline ehitus sobib streameritele, suurtele haugikunstputukatele ja olukordadesse, kus heitja taga on vähe ruumi.
Pikem heitepea võimaldab õhus rohkem nööri kanda ja annab heitjale silmuse üle suurema kontrolli. Samuti võib see muuta nööri parandamise ja kaugemal oleva nööri haldamise lihtsamaks, kuid eeldab paremat ajastust ning teadlikkust kohast, kus tagumine kooniline osa läheb üle jooksunööriks.
Pikk eesmine kooniline osa hajutab energiat järk-järgult ja toetab väikese kunstputuka delikaatsemat esitlemist. Lühem ja jõulisem eesmine kooniline osa säilitab rohkem energiat indikaatoriga rakenduse, raskustatud nümfi, streameri või suure kunstputuka ümberpööramiseks.
WF, DT, Level või heitepea?
WF – Weight Forward
Kõige levinum tänapäevane lendõngenööri profiil. Selle heitepea kannab heitemassi, samal ajal kui peenem jooksunöör võimaldab heitel pärast heitepea vabastamist välja joosta. WF-nööre leidub pikkadest ja delikaatset esitlust võimaldavatest koonilistest profiilidest kuni lühikeste ja jõuliste lahendusteni mahukate või raskete rakenduste jaoks.
DT – Double Taper
Double Taper-nöör kitseneb sümmeetriliselt mõlema otsa suunas. See pakub sujuvat ümberpöördumist, head nöörikontrolli, mugavat rullheitet ja lihtsat nööri parandamist. DT-profiilid sobivad eriti hästi kergete komplektidega ning kontrollitud esitluseks lühikesel ja keskmisel distantsil.
Level
Level-nöör on kogu pikkuses sama läbimõõduga ning sellel puuduvad tavapärane heitepea ja peenem jooksuosa. Sellist ehitust kasutatakse mõnes Euro-nümfipüügi nööris, kus otsene kontroll ja väiksem nööri vajumine on tavapärase heitepeaga ridva laadimisest olulisemad.
Heitepea
Lühike eraldi heitepea, mis kinnitatakse iseseisva jooksunööri külge. Vahetatavad heitepead võimaldavad muuta heitepea massi, pikkust ja tihedust ilma kogu nööri välja vahetamata.
Südamik ja kate – kummagi ülesanne
Lendõngenööri keskmes on südamik, mis on tavaliselt punutud multifilament või monofilament. See mõjutab tugevust, venivust, jäikust ja mälu. Väikese venivusega südamik annab rakendusega otsesema kontakti, kuid edastab ka järske koormusi teravamalt.
Südamikku ümbritseb kate, mis on tavaliselt valmistatud PVC-st, polüuretaanist või tootja enda ühendist. Kate määrab nööri läbimõõdu, pinnaviimistluse, värvi ja tiheduse. Ujuvates nöörides võivad olla kerged mikrosfäärid, uppuvates katetes kasutatakse tihedamaid lisandeid.
Kate peab sobima temperatuuriga, mille juures nööri kasutatakse. Külma vee nöör peab madalal temperatuuril jääma elastseks. Troopikasse mõeldud nöör on jäigem, et see palaval paadil tekil ei pehmeneks ega muutuks kleepuvaks. Seetõttu võib troopiline mereveenöör talvistes tingimustes halvasti toimida ja vastupidi.
Ujuv, intermediate, uppuva otsaga või täielikult uppuv?
Ujuv nöör on kõige mitmekülgsem valik. Seda saab kasutada kuivputukate, paljude nümfi- ja märgputukameetodite ning pinna lähedal püütavate streameritega.
Intermediate-nöör vajub pinna all aeglaselt. See hoiab nööri pinnakile all ja on eriti kasulik seisuvees või väikeste streamerite aeglasel läbitõmbamisel madalas kihis.
Uppuva otsaga nöör ühendab ujuva või aeglasemalt uppuva tagumise osa uppuva eesmise osaga. See viib kunstputuka sügavamale, säilitades samal ajal nööri tagumise osa lihtsama kontrolli.
Täielikult uppuv nöör vajub kogu pikkuses. See aitab hoida kunstputukat valitud kihis, kuid uppumiskiirus tuleb sobitada sügavuse, voolu ja kerimiskiirusega. Kunstputuka lõplik liikumistee sõltub ka loendamisajast, liidri pikkusest, kunstputuka massist või ujuvusest ning esitluse nurgast.
Milline lendõngenöör sobib eri meetoditele?
- Kuivputukas: ujuv WF- või DT-nöör, tavaliselt pikema ja sujuvalt kitseneva eesmise koonilise osaga.
- Tavapärane nümfipüük ja indikaatoriga rakendused: ujuv WF-profiil, mis suudab kogu raskustatud rakenduse ümber pöörata.
- Euro-nümfipüük: peen spetsiaalnöör, sageli Level-profiili ja vähese venivusega.
- Madala vee streameripüük: ujuv või intermediate-nöör.
- Sügavam streameripüük: uppuva otsaga või täielikult uppuv nöör, mis sobib vee sügavuse ja voolu kiirusega.
- Seisvesi: ujuv, intermediate- või täielikult uppuv nöör vastavalt kihile, milles kunstputukas peab liikuma.
- Suured haugikunstputukad: lühikese ja jõulise heitepeaga WF-nöör, mille klass sobib nii ridva kui ka kunstputuka suurusega.
- Spey, Scandi või Skagit: heitepea, mis valitakse konkreetse ridva jaoks määratud greinivahemiku, mitte ainult AFTMA/AFFTA tabeli põhjal.
Kuidas sobitada lendõngenööri ridvaga
Alustage ridvale märgitud nööriklassist. Seejärel arvestage heidetavate kunstputukatega, distantsiga, millel nöör peab ritva laadima, vajadusega delikaatse esitluse või jõulise ümberpööramise järele ning sügavusega, milles kunstputukas peab liikuma. Võrrelge seejärel heitepea pikkust, mõõdetud heitepea massi, koonilist ehitust, katte tüüpi ja uppumiskiirust.
Korduma kippuvad küsimused
Kas iga klassi #5 lendõngenöör kaalub 140 grein?
Ei. 140 grein on klassi #5 nööri esimese 30 jala sihtväärtus, standardne vahemik on aga 134–146 grein. Mõni klassi #5 ridvale mõeldud tänapäevane nöör on veel raskem, seega kontrollige konkreetse nööri ja suuruse tehnilisi andmeid.
Kas streameripüügiks on alati vaja uppuvat nööri?
Ei. Ujuv nöör sobib pinna lähedal püütavate streameritega, intermediate-nöör jõuab vahetult pinna alla ning uppuva otsaga või täielikult uppuv nöör sügavamateks esitlusteks. Valige nöör vastavalt kunstputuka vajalikule liikumisteele, mitte ainult selle järgi, et mustrit nimetatakse streameriks.
Kas WF-heitepea ja heitepea on sama asi?
Ei. Igal WF-nööril on heitepea, kuid integreeritud nööri puhul on see püsivalt jooksuosaga ühendatud. Heitepea on eraldi vahetatav komponent, mis kinnitatakse iseseisva jooksunööri külge.